Mis on vererõhk

      Süda pumpab verd nii, et veri liigub kopsudest artereid mööda edasi, kandes toitaineid ja hapnikku laiali keha erinevatesse piirkondadesse. Kui hapnik on verest ära kasutatud, liigub hapnikuvaene veri veenide kaudu südamesse tagasi. Nii moodustubki vereringe. Kui süda tõmbub kokku, et verd soontesse edasi pumbata, põhjustab ta sellega rõhu tõusu arterites. Kui süda lõõgastub, et uuesti verega täituda, siis rõhk langeb. Mõõtes teie vererõhku, mõõdab arst nende kahe rõhu väärtust ning kirjutab need üles selliselt:

120/80 mmHg

Esimene arv (süstoolne ehk ülemine rõhk) tähistab südame kokkutõmbe ajal tekkivat rõhku. Selle normaalne väärtus on tavaliselt ~120. Teine arv (diastoolne ehk alumine rõhk) tähistab rõhku hetkel, kui süda on lõõgastunud ja täitub uuesti verega. Selle normaalne väärtus on ~80.

     Ka normaalne vererõhk võib ööpäeva jooksul olla erinevate väärtustega, reageerides organismi vajadustele. Näiteks siis, kui olete erutatud või vihane aga ka füüsilise koormuse toimel vererõhk tõuseb, rahuolekus ja öösel on see tavaliselt madalam. Seetõttu mõõdab arst teie vererõhku korduvalt, enne kui paneb kõrgvererõhutõve diagnoosi. Kui vererõhk on püsivalt üle 130/85, siis loetakse seda kõrgenenud vererõhuks. Püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist. Kõrge vererõhu korral ei teki alati muutusi enesetundes ega nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundite kahjustused pöördumatuks. Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise ohutegureid. See põhjustab südame isheemiatõbe, südamepuudulikkust, neerupuudulikkust, ajuinsulti.

Kui teil diagnoositakse kõrgvererõhktõbi , on vaja teha muutusi elustiilis ja sageli kasutada ka tablettravi, et langetada rõhk tagasi normaalväärtuseni.  

                                                                            knet 12-v01